Kas Teie organisatsioon on kriisiks päriselt valmis?
Aitame väikeettevõtetel, koolidel, kohalikel omavalitsustel ja korteriühistutel hinnata kriisivalmidust, korrastada kriisijuhtimise põhimõtteid ning valmistada inimesed ette olukordadeks, kus tavapärane töökorraldus enam ei toimi.
Keda aitame?
Väikeettevõtted
Mis juhtub siis, kui võtmeisik pole kättesaadav, elektrivarustus katkeb, infosüsteem ei tööta või tavapärane töökorraldus peatub?
Kriisi ajal peab olema selge, kes juhib, kes otsustab, kuidas liigub informatsioon ja millised tegevused tehakse esimesena.
Aitame hinnata ettevõtte kriisivalmidust, korrastada kriisijuhtimise põhimõtteid ning valmistada juhid ja töötajad ootamatuteks olukordadeks
KOVid ja koolid
Kriisiplaanist on kasu ainult siis, kui inimesed teavad, kuidas selle järgi tegutseda.
Põhjalik HOLP, kriisiplaan või kümned eraldi juhised ei taga veel seda, et kriisi ajal oleks selge, kes juhib, millised on esimesed tegevused ja kuidas vajalik informatsioon inimesteni jõuab.
Aitame hinnata kriisivalmidust ja olemasolevaid plaane, korrastada kriisijuhtimise korraldust ning harjutada kriisiolukordades tegutsemist.
Korteriühistud
Elektrikatkestus, veevarustuse häire, tulekahju, evakuatsioon või muu ootamatu olukord võib kiiresti muutuda tehnilisest probleemist juhtimisprobleemiks.
Korteriühistu juhatusel peab olema ülevaade sellest, kuidas elanikega ühendust saada, kes korraldab tegevusi ning mida saab teha olukorras, kus tavapärased teenused enam ei toimi.
Aitame korteriühistul hinnata valmisolekut ning panna paika lihtsad ja praktilised tegevuspõhimõtted.
Millest alustada?
Kriisivalmiduse parandamiseks ei pea alustama suurest projektist. Kõigepealt tasub saada vastus ühele kahest küsimusest.
01
Kriisivalmiduse hindamine
Kas Teie organisatsioon suudab kriisi tegelikult juhtida?
Hindame organisatsiooni valmisolekut kriisiolukorras tegutsemiseks.
Vaatame näiteks:
- kuidas on korraldatud kriisi juhtimine;
- kes juhib ja kes otsustab;
- millised on inimeste rollid ja vastutus;
- kuidas liigub oluline informatsioon;
- millised ressursid peavad olema kättesaadavad;
- kuidas tagatakse tegevuse jätkumine;
- kas inimesed teavad, mida neilt kriisi ajal oodatakse.
Hindamise tulemusena saate selge ülevaate tugevustest, võimalikest puudustest ning soovitused järgmisteks sammudeks.
02
Kriisijuhtimise plaani hindamine
Kas olemasolev plaan aitab kriisi ajal päriselt tegutseda?
Hindame olemasoleva kriisiplaani, HOLP-i või muu kriisijuhtimise dokumendi praktilist kasutatavust. Vaatame näiteks:
- kas kriisi juhtimise korraldus on selge;
- kas rollid ja vastutus on arusaadavad;
- kas otsustamine on korraldatud;
- kas tegevuste järjekord on loogiline;
- kas oluline informatsioon on kriisi ajal kiiresti leitav;
- kas plaan sisaldab dubleerivaid või vastuolulisi juhiseid;
- kas dokument toetab esimeste kriitiliste minutite ja tundide tegevusi;
- kas plaani on võimalik praktiliselt harjutada.
Tulemuseks saate ülevaate plaani tugevustest, võimalikest puudustest ning soovitused selle edasiarendamiseks.
Ei tea, kumb hindamine sobib?
Meie tööprotsess
Kriisivalmidus ei teki dokumendi kirjutamisest. See kujuneb läbi süsteemse ettevalmistuse ja praktilise harjutamise.
01. Hinda
Mis juba töötab ning kus on kriitilised puudused?
Kõigepealt selgitame välja organisatsiooni tegeliku olukorra. See aitab vältida tarbetute juhendite ja protseduuride loomist ning keskenduda probleemidele, mis võivad kriisi ajal tegelikult tegevust takistada.
02. Planeeri
Kes mida teeb ja millises järjekorras?
Paneme paika juhtimise, vastutuse, otsustusõiguse, infovahetuse ning vajalikud tegevused.
Hea kriisiplaan ei pea olema pikk. See peab aitama inimesel kriisi ajal kiiresti aru saada, mida temalt oodatakse.
03. Harjuta
Kas inimesed oskavad plaani kasutada?
Lauaharjutus, koolitus või praktiline õppus aitab välja selgitada, kas plaan ja juhtimisloogika töötavad ka olukorras, kus informatsioon on puudulik ja otsuseid tuleb teha kiiresti.
04. Paranda
Mida õppisime?
Harjutuse või tegeliku juhtumi põhjal viime sisse vajalikud muudatused.
Kriisivalmidus ei ole ühekordne projekt, vaid süsteem, mida tuleb aeg-ajalt kontrollida ja ajakohastada.
Praktiline kriisijuhtimine
Kronose lähenemine põhineb lihtsal põhimõttel:
kriisijuhtimise lahendus peab töötama ka päris olukorras, mitte ainult dokumendis.
Seetõttu vaatame alati koos kolme valdkonda.
Juhtimine
Kes juhib, kes otsustab ja kuidas hoitakse organisatsiooni tegevus kontrolli all?
Inimesed
Kas inimesed teavad oma rolli, oskavad vajalikku informatsiooni leida ning suudavad muutunud olukorras tegutseda?
Tegevused
Millised tegevused tuleb teha kohe, millised hiljem ja millised võivad oodata?
Kriisiplaani eesmärk ei ole kirjeldada kõiki võimalikke kriise. Selle eesmärk on aidata organisatsioonil kriisi juhtida.
Teil ei pea olema eraldi kriisijuhti
Väikeettevõttel, koolil või korteriühistul ei ole tavaliselt inimest, kelle ainus ülesanne oleks kriisideks valmistumine.
Seda pole ka vaja.
Küll aga peab enne kriisi olema selge, kes võtab vajadusel juhtimise üle, milline on otsustusruum, kuidas liigub informatsioon ning millised on kõige olulisemad esimesed tegevused.
Teil ei pea olema kriisijuhti. Teil peab olema süsteem, mille järgi kriisi juhtida.
Te ei pea alustama suure projektiga
Alustame sellest, et vaatame üle teie tänase kriisivalmiduse või olemasoleva kriisijuhtimise plaani.
Saate selge ülevaate sellest, mis juba töötab, kus võivad olla puudused ning millised järgmised sammud oleksid teie organisatsiooni jaoks mõistlikud.